Kuulmispuudega inimesed on hätta jäänud nii koroonatesti
tehes kui ka röntgenis käies, suheldes apteekrite, teenindajate, politseinike
või teiste inimestega. Maskis inimese kõnest ei ole enamasti võimalik aru
saada, kui ei näe suud. Jah, kergema kuulmislangusega inimesed, kes kasutavad
kuuldeaparaate, saavad toetuda ka oma kuulmisjäägile, kui räägitakse piisavalt selgelt ja
natuke aeglasemalt. Aga raskema kuulmislangusega ja kurtidel, neil on
arusaamine nullilähedane, päriselt ka!
Kui me vastaskõnelejast aru ei saa, siis mõistagi ütleme
koheselt, et me ei kuule, ehk oleks võimalik rääkida selgemini, aeglasemalt,
kõvemini või kirjuta kasvõi paberile. Aitäh neile, kes lausa õhust tabavad, mida teha. Enamasti aga juhised ei mõju, nendest ei saada või ei tahetagi aru saada. Aina rohkem tuleb
signaale, et arst või õde on saanud lausa kurjaks, kui kuulmispuudega inimene
ei tee seda, mis temalt oodatakse. Riigikogu istungitel on nüüd pea
kõikidel kõnelejatel maskid ees. Neid ülekandeid ei ole meil üldse mõtet
vaadata.
Nagu maskis inimestest veel vähe oleks, tuleb kuulmispuudega inimestel koroonaajastul toime tulla ka helistamisega. Viimasel ajal saab arstide või infoliinidega suhelda peamiselt telefoni teel. Ja need helilised teavitused! Politsei sõidab mööda linna, autost kostub miski, mis meenutab rääkimist- ilmselt kõlavad seal olulised teadaanded. Kauplustes on helilised teavitused, aga mida öeldi? Terita oma kuulmist palju tahad, aru ikka ei saa. Kuna keegi kauplusest välja ei jookse, ju siis polnud pommiähvardus...?
Nagu maskis inimestest veel vähe oleks, tuleb kuulmispuudega inimestel koroonaajastul toime tulla ka helistamisega. Viimasel ajal saab arstide või infoliinidega suhelda peamiselt telefoni teel. Ja need helilised teavitused! Politsei sõidab mööda linna, autost kostub miski, mis meenutab rääkimist- ilmselt kõlavad seal olulised teadaanded. Kauplustes on helilised teavitused, aga mida öeldi? Terita oma kuulmist palju tahad, aru ikka ei saa. Kuna keegi kauplusest välja ei jookse, ju siis polnud pommiähvardus...?
Kas mõistate, et ma räägin iga 6-7 inimesest siin Eestis,
kes on vähemal või rohkemal määral hädas? Just nii palju on meedikute sõnutsi
kuulmislangusega inimesi, kes ei saa infot samal viisil kätte nagu normkuuljad.
Millised oleksid siis lahendused, mis meid aitaksid? Maskide osas saame väga hästi aru, et meditsiinilised maskid peavad olema turvalised ning nende osas on keeruline midagi muud välja mõelda. Ehkki- juba on mõeldud nagu kõrvalolevalt pildilt näha võib. Kui turvalised need on, jäägu spetsialistide öelda.
Läbipaistvad visiirid on meie jaoks samuti head variandid, aga tõenäoliselt ei kaitse need kandjat piisaval määral.
Kõige olulisem on aga siiski mõistev suhtumine ja suhtlemine. Ei ole mõtet pahandada ja karjuda inimese peale, sellest ei ole vähimalgi määral kasu kummalegi osapoolele. Mida rohkem inimesed teavad, kuidas kuulmislangusega inimestega suhelda, seda vähem probleeme tekib. Nagu ka Eesti Vaegkuuljate Liidu liikmekaart osutab, on tegelikult väga vähe vaja, et elementaarne info jõuaks kohale.
Käisin ükspäev apteegis midagi haavasalvi ostmas. Tädi rääkis maski tagant, aga essugi ei saanud aru. No siis ütlesin, kahjuks ma ei saa jutust aru, kuna kannate maski. Pärast selgus, et oli mitut varianti ja siis tõi need ettepoole ja valisin endale sellise, mida tahtsin. Väga ebamugav oli dialoog nii!
VastaKustutaPean südamest tänama minu tänast arsti professor Margus Viigimaad, kes sai kohe aru minu kuulmisprobleemist ja rääkis ka läbi maski selgelt ja arusaadavalt. Seevastu registratuuris olev neiu ja ka kardiogrammi teinud õde piiksusid vaevaltkuuldavalt. Arusaamisest muidugi ei hakka rääkimagi.
VastaKustutaKülliki, suurepärane kirjatükk! Selgel on öeldud, milles on probleem ja ka lahendus välja pakutud. Rääkimata ridade vahelt immitsevast huumorist:). Aitäh!!!
VastaKustuta